Mida tähendavad Ida-meditsiinis nägematud pigmenteerunud laigud ja moolid

peapinna sügelemine ja nägemise kohad

2 mooli= 12,04 ˑ 1023 osakest 1811 aastal määras itaalia õpetlane ja jurist Amadeo Avogadro, et erinevate gaaside ühes ja samas ruumalas sisaldub ühesugune arv osakesi (Avogadro seadus). Kui valmistada omlett munadest, mida on Avogadro arvu väärtuses, siis täidaks see omlett kõik ookeanid 30 miljonit korda.reaktsioonivõrrandi alusel arvutatud teoreetilise hulga (moolide arvu, massi või ruumala) 100-kordset suhet. Saagis (protsentides) on see produktide osa, mida me tegelikult kätte saame ja on arvutatav ka nii: 100 protsendist lahutame kaoprotsendi. %(saagis) = 100 - %(kadu). Kui reaktsioonisaagis ei ole ülesandes antud, .Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala. Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3. Aine molaarruumala on 1 mooli aine ruumala ja seda saab arvutada valemist Vm=M/ρ. Näide: Raua tihedus on 7,9 g/cm3.Mooli mõiste. Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Mitu osakest on kahes moolis? - n = 2 · 6 · 1023 = 12 · 1023 osakest, seega kaks korda rohkem. Igal ainehulgal on ka oma mass (aatomil oli mass - aatommass; molekulil .Molekulide/aatomite arvu järgi[muuda | muuda lähteteksti]. Et leida ainehulka (moolides) etteantud molekulide/aatomite arvu järgi, tuleb aine molekulide/aatomite arv jagada Avogadro arvuga. n=N/NA. n – ainehulk, N - molekulide/aatomite arv, NA – Avogadro.